Spontaanne bakteriaalne peritoniit on astsiidivedeliku infektsiooniga, mille alguskolle on teadmata. See ilmneb 10-30% astsiidiga patsientidest ja enamasti nakatutakse soolebakteritega (kes esmalt läbi soole seina süsteemsesse ringesse). On nii gram negatiivseid (E. coli) kui ka +-seid (streptokokid).
Risk on kordumiseks suur - 1 aasta jooksul 70%.
- Kokkuvõte
- Mälupalee
Diagnoos[]
Kaebused[]
Väga varieeruv. Võib olla asümptomaatiline, aga võivad kaasneda ka tavalised infektsiooni nähud - külmavärinad, palavik, kõhuvalu.
Enamasti on ainult 1 sümptom. SBP võib "maha-magada" seetõttu.
Objektiivne leid[]
Lisaks hüpotermia, kõhulahtisus, hüpotensioon
Analüüsid[]
Et mahamagamist vältida, peaks võtma igal tsirroosihaigel astsiidivedeliku analüüsi (PMN) ja kui PMN > 250, siis bakteriaalse külvi. Enne vastuste tulemist ravida empiiriliselt AB-ga. Kui külv negatiivne, siis kahtlustada ka teisi PMN tõusu põhjuseid, milleks võivad olla
- Koletsüstiit
- Kartsinomatoos
- Hiljutine opp
- Pankreatiit
- Hemorraagia
Uuringud[]
Diferentsiaaldiagnoosid[]
- Sekundaarne bakteriaalne peritoniit.
Laboris on leukotsüüdid tõusnud, glükoos langenud ja albumiin ka rohkem langenud. Esineb atüüpilisi tekitajaid. Piltdiagnostikal õhk nt.
Tuleb opereerida (opisurevus 75%) sest ilma opita surevus 100%.
Tüsistused[]
Ravi[]
Kui PMN >250, siis võib alustada empiirilise raviga.
Farmakoloogiline[]
- Cefotaxime 2g x 3 IV. Sobib ka Amoxiclav ja olofloksatsiin
Albumiini infusioon (1 päev 1,5g/kg ja 3 päev 1g/kg) aitab ära hoida neerukahjustust ja seeläbi parandab prognoosi, aga ainult väga haigetel.
Muu ravi[]
Paratsentees on terapeutiliselt näidustatud neil, kellel astsiit püsib
Primaarne ja sekundaarne preventsioon[]
Kui tsirroosihaigel on veritsus, siis võib profülaktiliselt hakata andma antibiootikumi.
Ceftriaxon x 1 x 7
Kui patsiendil on olnud juba üks SBP, siis võib hakata tarvitama profülaktiliselt igapäevast norfloksatsiini 400 x 1.